[{"kalaNimi":"Ahven","pildifailiNimi":"ahven.png","textSissejuhatus":"Ahvenat (Perca fluviatilis) iseloomustavad tumedad püstvöödid rohekaskollasel kehal. Seljauimed on teravate uimekiirtega.","textLevik":"Ahven on Eesti levinumaid kalaliike, kes elutseb jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Ahven võib kasvada kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Ahven on röövkala, kes sööb selgrootuid ja kõiki endast väiksemaid kalu, sealhulgas pisemaid liigikaaslasi.","textMuuJutt":"Ahven on kõige populaarsem õngitsemiskala, keda püütakse suvel ja talvel. Ta on hinnatud saak nii harrastuskalastajate kui ka kutseliste kalurite seas.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Ahven on üks Eesti enimlevinumaid kalu.","valeFakt1":"Ahvenapüük spinninguga on keelatud.","valeFakt2":"Ahven kuulub lõhilaste hulka.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"ahven"},{"kalaNimi":"Angerjas","pildifailiNimi":"angerjas.png","textSissejuhatus":"Angerja (Anguilla anguilla) keha on pikk ja madujas ning kaetud paksu limakihiga.","textLevik":"Angerjas elutseb rannikumeres ja merega ühenduses olevates jõgedes ja järvedes. Angerjat on asustatud Võrtsjärve ja veel mõnda väikejärve.","textSuurus":"Angerjas kasvab kuni 90 cm pikkuseks.","textToitumine":"Angerjas on öise eluviisiga kala, kes kütib veekogu põhjas selgrootuid ja väiksemaid kalu.","textMuuJutt":"Angerjas on eriti hinnatud oma maitsva ja rasvase liha poolest. Kudema siirdub angerjas Sargasso merre.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Angerjas koeb Sargasso meres.","valeFakt1":"Angerja keha on kaetud suurte soomustega.","valeFakt2":"Angerjas on aktiivne peamiselt päevasel ajal.","pyygiviis":"ussike","kaart":"2","kalaNimiKysimusse":"angerjas"},{"kalaNimi":"Atlandi tuur","pildifailiNimi":"tuur.png","textSissejuhatus":"Tuura (Acipenser oxyrinchus) keha katavad soomuste asemel luuplaatide read. Tema suu asub pea alaküljel ja on varustatud nelja poisega. Sabauime ülemine sagar on alumisest tunduvalt pikem.","textLevik":"Tuur on meres elav siirdekala, kes koeb suurtes jõgedes.","textSuurus":"Tuur on suurim Eesti kala, kes võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks.","textToitumine":"Tuura toiduks on veekogu põhjas elutsevad selgrootud ja väiksemad kalad.","textMuuJutt":"Tuur on ürgne kala, kes on tänapäevaks looduses peaaegu välja surnud. Ta on kogu levila ulatuses rangelt looduskaitse all. Tuura mari on musta värvi.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"100+","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Tuur on praeguseks Eesti vetes peaaegu välja surnud.","valeFakt1":"Tuura mari on punast värvi.","valeFakt2":"Tuur toitub veekogu pinnakihis.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"Atlandi tuur"},{"kalaNimi":"Emakala","pildifailiNimi":"emakala.png","textSissejuhatus":"Emakala (Zoarces viviparus) on soomusteta ja limase pikliku kehaga kala.","textLevik":"Emakala elutseb meres.","textSuurus":"Emakala kasvab kuni 35 cm pikkuseks.","textToitumine":"Emakala sööb merepõhjas elutsevaid selgrootuid ja väiksemaid kalu.","textMuuJutt":"Emakala on meie vete ainus elussünnitaja kala. Lätlaste jaoks on ta mitteametlik rahvuskala. Emakala luud muutuvad keetmisel roheliseks.","levik":"meri","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Emakala sünnitab elusaid poegi.","valeFakt1":"Emakala liigub suurte parvedena veekogu pinnakihtides.","valeFakt2":"Emakala ei kõlba söögiks.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"emakala"},{"kalaNimi":"Harjus","pildifailiNimi":"harjus.png","textSissejuhatus":"Harjusel (Thymallus thymallus) on väga efektselt värvunud suur seljauim ja lõhilastele iseloomulik rasvauim.","textLevik":"Harjus elab vaid mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti külmaveelises kiirevoolulises jões.","textSuurus":"Harjus kasvab kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Harjus toitub teistest kaladest ja selgrootutest, mida püüab veekogust või selle pinnalt.","textMuuJutt":"Harjus on looduskaitse all. ","levik":"jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Harjus on kaitsealune liik.","valeFakt1":"Harjus on Eestis laialt levinud kala.","valeFakt2":"Harjus kuulub ahvenlaste hulka.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"6","kalaNimiKysimusse":"harjus"},{"kalaNimi":"Haug","pildifailiNimi":"haug.png","textSissejuhatus":"Haug (Esox lucius) on pika torpeedokujulise kehaga ja pardinokka meenutava suuga kala.","textLevik":"Haug on Eesti kõige levinum kalaliik, kes asustab nii jõgesid, järvi kui ka merd.","textSuurus":"Haug võib kasvada pikemaks kui 1,5 m.","textToitumine":"Haug on ablas röövkala, kes sööb kõiki kalu ja ka liigikaaslasi, kellest jõud üle käib.","textMuuJutt":"Haug on harrastuskalastajate seas hinnatud kala, kelle alammõõt on 45 cm. Haug koeb kevadeti üleujutatud luhtadel, kus kasvult suurema emaskala ümber võib olla rohkelt väiksemaid isaseid. Muul ajal on haug üksildane varitseja.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"100+","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Haug koeb üleujutatud luhtadel.","valeFakt1":"Harrastuspüügil pole haugil alammõõtu.","valeFakt2":"Haug on parvekala.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"haug"},{"kalaNimi":"Hink","pildifailiNimi":"hink.png","textSissejuhatus":"Hink (Cobitis taenia) on väike pikliku kehaga kala, kelle silma all on liikuv kahetipuline oga ja suu ümbruses poised.","textLevik":"Hink elab jõgedes, järvedes ja merelahtedes.","textSuurus":"Hink ei kasva üldjuhul pikemaks kui 10 cm.","textToitumine":"Hink toitub veekogu põhjas olevatest selgrootutest ja taimeosadest.","textMuuJutt":"Hink on looduskaitse all.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Hingul on silma all kahetipuline liikuv oga.","valeFakt1":"Hink ei ole kaitsealune kala.","valeFakt2":"Hink ei ole põhjaeluviisiga kala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"hink"},{"kalaNimi":"Hõbekoger","pildifailiNimi":"h6bekoger.png","textSissejuhatus":"Hõbekoger (Carassius gibelio) on suurte karedate soomustega hõbejashallikas karplane. Ta on võõrliik.","textLevik":"Hõbekoger asustab peamiselt järvesid ja merelahtesid, kuid elab ka jõgedes.","textSuurus":"Hõbekoger võib kasvada kuni 45 cm pikkuseks.","textToitumine":"Hõbekoger toitub nii selgrootutest kui ka taimedest.","textMuuJutt":"Hõbekoger eelistab mudasepõhjalisi veekogusid, kuid elab ka suurtes jõgedes. Poole sajandiga on sellest võõrliigist saanud sagedane kala kalurite võrkudes ja mõrdades. Akvaariumi kuldkalad on aretatud hõbekogrest.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Hõbekoger on võõrliik.","valeFakt1":"Hõbekoger vajab eluks väga puhast vett.","valeFakt2":"Hõbekogre püük on Eestis keelatud.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"hõbekoger"},{"kalaNimi":"Jõeforell","pildifailiNimi":"j6eforell.png","textSissejuhatus":"Jõeforell (Salmo trutta morpha fario) on mitmevärviliste tähnidega lõhilane. Bioloogiliselt on ta meriforelliga sama liik, kelle noorkalad ei lasku merre, vaid jäävad jõgedesse elama.","textLevik":"Jõeforell elab selge- ja jahedaveelistes jõgedes, sealhulgas kõigis merre suubuvates jõgedes, kus koeb ka meriforell.","textSuurus":"Enamasti ei kasva jõeforell suuremaks kui 50 cm.","textToitumine":"Jõeforell toitub selgrootutest ja teistest kaladest. Tihti püüab ta ka veepinnale kukkunud putukaid.","textMuuJutt":"Harrastuskalastajate seas kõrgelt hinnatud jõeforelli puhul kehtib mitu piirangut, sealhulgas alammõõt 36 cm. Jõeforell koeb sügisel-talvel, ehitades jõe põhja pesad, kuhu koetud marja katab pärast viljastamist kruusaga.","levik":"jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Jõeforell teeb jõe põhja kruusa sisse kudepesasid.","valeFakt1":"Jõeforellil pole alammõõtu.","valeFakt2":"Jõeforell ei ole meriforelli alamliik.","pyygiviis":"ussike","kaart":"6","kalaNimiKysimusse":"jõeforell"},{"kalaNimi":"Jõesilm","pildifailiNimi":"j6esilm.png","textSissejuhatus":"Jõesilm (Lampetra fluviatilis) polegi kala, vaid sõõrsuu. Tema madujas kehas puudub kaladele omane luust skelett. Lõugade asemel on tal teravate sarvhammastega imilehter. Külgedel on seitse järjestikust lõpuseava.","textLevik":"Jõesilm elab meres, kuid kudemiseks siirdub ta jõgedesse.","textSuurus":"Jõesilmu pikkus võib olla kuni 50 cm. ","textToitumine":"Jõesilm on parasiit, kes toitub kalade külge kinnitudes nende kudedest.","textMuuJutt":"Jõkke kudema tulnud jõesilm enam ei toitu ja tema seedeelundid taandarenevad. Pärast kudemist ta sureb. Tema vastsed, keda nimetatakse liivasonglasteks, elavad mitu aastat jõepõhja kaevununa, enne kui nad merre siirduvad. Röstitud silmud on tõeline delikatess.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Jõesilm toitub parasiidina kaladel.","valeFakt1":"Jõesilm on kala, mitte sõõrsuu.","valeFakt2":"Jõesilm naaseb pärast kudemist merre.","pyygiviis":"võrk","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"jõesilm"},{"kalaNimi":"Kammeljas","pildifailiNimi":"kammeljas.png","textSissejuhatus":"Kammeljas (Scophthalmus maximus) on lapiku kehaga lestaline, kelle ülemine kehapool on kaetud paljude luukühmudega. Tema värvus sõltub merepõhja värvusest. Välimuselt sarnaneb kammeljas lestaga.","textLevik":"Kammeljas elab meres.","textSuurus":"Kammeljas kasvab kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Kammeljas on põhjaeluviisiga röövkala, kes toitub mereselgrootutest ja teistest kaladest.","textMuuJutt":"Kui lestal asetsevad silmad enamasti paremal küljel, siis kammeljal on need vasakul küljel. Kammeljat õnnestub püüda tunduvalt harvemini kui lesta.","levik":"meri","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Kammeljas elab mere põhjas.","valeFakt1":"Kammeljas on Eesti kalurite saakides peamine merekala.","valeFakt2":"Kammelja selg on sile.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"kammeljas"},{"kalaNimi":"Karpkala","pildifailiNimi":"karpkala.png","textSissejuhatus":"Karpkala (Cyprinus carpio) on võõrliik, keda iseloomustavad kaks paari poiseid ja suured soomused.","textLevik":"Karpkala elutseb nii jõgedes, järvedes kui ka rannikumeres.","textSuurus":"Karpkala võib kasvada kuni 90 cm pikkuseks.","textToitumine":"Karpkala peamiseks toiduks on veekogu põhjas elavad selgrootud ja taimed.","textMuuJutt":"Karpkala kasvatatakse tihti tiikides ja kalakasvandustes. Ta eelistab taimestikurohket ja soojemat seisvat vett. Karpkala looduslik paljunemine Eesti veekogudes on väga haruldane.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Karpkala kasvatatakse tihti kalakasvandustes.","valeFakt1":"Karpkala on Eestis pärismaine kalaliik.","valeFakt2":"Karpkala eelistab jahedat vett.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"karpkala"},{"kalaNimi":"Kaug-Ida unimudil","pildifailiNimi":"kiunimudil.png","textSissejuhatus":"Kaug-Ida unimudil (Perccottus glenii) on võõrliik. Tal on suur suu, kaks seljauime ja rinnauimedega kohakuti asetsevad kõhuuimed.","textLevik":"Kaug-Ida unimudil asustab Kirde-Eestis väikseid seisuveekogusid.","textSuurus":"Enamasti ei kasva Kaug-Ida unimudil suuremaks kui 20 cm.","textToitumine":"Kaug-Ida unimudil on ablas röövkala, kes sööb kõiki kalu, selgrootuid ja konni, kellest jõud üle käib. Samuti toitub ta väiksematest liigikaaslastest.","textMuuJutt":"Kaug-Ida unimudil on Eestis ainuke kalaliik, kes võib tänu organismis leiduvale nn antifriisile üle elada veekogu põhjani läbikülmumise. Samuti suudab ta ellu jääda veekogu suvise ärakuivamise ajal.","levik":"järv","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Kaug-Ida unimudil jääb pärast läbikülmumist ellu.","valeFakt1":"Kaug-Ida unimudil on Eestis pärismaine kalaliik.","valeFakt2":"Kaug-Ida unimudil on toidu suhtes väga valiv.","pyygiviis":"ussike","kaart":"4","kalaNimiKysimusse":"Kaug-Ida unimudil"},{"kalaNimi":"Kiisk","pildifailiNimi":"kiisk.png","textSissejuhatus":"Kiisk (Gymnocephalus cernuus) on ahvenat meenutav tähniline ja väga limane kala, kellel on eriti teravad uimekiired.","textLevik":"Kiiska võib leida nii jõgedest, järvedest kui ka rannikumerest.","textSuurus":"Kiisk kasvab kuni 20 cm pikkuseks.","textToitumine":"Kiisk toitub selgrootutest ja väiksematest kaladest ning on tuntud ka teiste kalade marja hävitajana.","textMuuJutt":"Kiiska peetakse kõige paremaks uhhaakalaks.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Kiisk sööb tihti teiste kalade marja.","valeFakt1":"Kiisk ei kõlba uhhaa valmistamiseks.","valeFakt2":"Kiisa uimed on pehmete kiirtega.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"kiisk"},{"kalaNimi":"Kilu","pildifailiNimi":"kilu.png","textSissejuhatus":"Kilu (Sprattus sprattus balticus) on väike hõbedane kala, keda on räimest kõige kergem eristada sõrmega mööda kõhualust saba poolt pea poole libistades. Kilu kõht on kare.","textLevik":"Kilu elab meres, moodustades suuri parvesid.","textSuurus":"Kilu kasvab kuni 15 cm pikkuseks.","textToitumine":"Kilu toitub selgrootutest.","textMuuJutt":"Kilu on Eesti kalurite tähtsaim püügiobjekt. Maitsvad sprotid pole midagi muud kui suitsutatud kilud õlis. Rohkearvuline kilu on väga tähtis toiduallikas ka röövkaladele ja mereloomadele.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Kilu on Eesti kaluritele tähtsaim püügikala.","valeFakt1":"Kilust ei valmistata sprotte.","valeFakt2":"Kilu ei ela parvedes.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"kilu"},{"kalaNimi":"Koger","pildifailiNimi":"koger.png","textSissejuhatus":"Koger (Carassius carassius) on pronksjat värvi kõrge keha ja suurte soomustega karplane.","textLevik":"Koger asustab peamiselt seisva veega ja mudase põhjaga veekogusid.","textSuurus":"Koger kasvab kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Kogre toiduks on selgrootud ja taimed.","textMuuJutt":"Vastandina hõbekogrele kutsutakse kokre tihti ka kuldkogreks. Tiigis elavat väikest kokre nimetatakse vahel mudakogreks. Väga vähenõudliku kalana suudab ta põhjamudasse kaevununa talvituda ka sellistes ummuksisse jäävates tiikides, kus teised kalad hukkuksid. Tänu heale vastupidavusele kasutavad kalamehed kokre tihti elussöödana.","levik":"järv","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Koger veedab talve liikumatult põhjamudas talveunes.","valeFakt1":"Koger on elutingimuste suhtes väga nõudlik.","valeFakt2":"Kalamehed ei kasuta kokre elussöödana.","pyygiviis":"ussike","kaart":"4","kalaNimiKysimusse":"koger"},{"kalaNimi":"Koha","pildifailiNimi":"koha.png","textSissejuhatus":"Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste hulka kuuluv süstja kehaga röövkala. Esimesel seljauimel on teravad ogakiired, külgedel tumedad püstvöödid.","textLevik":"Koha elutseb nii jõgedes, järvedes kui ka rannikumeres.","textSuurus":"Koha kasvab kuni 90 cm pikkuseks.","textToitumine":"Tüüpilise röövkalana toitub koha teistest kaladest.","textMuuJutt":"Koha on väga kõrgelt hinnatud saak nii kutseliste kalurite kui ka harrastuskalastajate hulgas. Kohad ehitavad kudemiseks pesalohud, kuhu koetud mari jääb isaskala valve alla.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Isaskoha kaitseb veekogu põhjas arenevat marja.","valeFakt1":"Koha kuulub karpkalaliste hulka.","valeFakt2":"Koha on väheväärtuslik püügikala.","pyygiviis":"võrk","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"koha"},{"kalaNimi":"Latikas","pildifailiNimi":"latikas.png","textSissejuhatus":"Latikas (Abramis brama) on kõrge lamendunud kehaga karplane. Noored kalad hõbedased, vanemad muutuvad pruunideks. ","textLevik":"Latikas elab jõgedes, järvedes ja merelahtedes.","textSuurus":"Latikas võib kasvada kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Latika põhitoiduks on veekogu põhjas paiknevad selgrootud, harvem sööb ta taimi.","textMuuJutt":"Latikas on tähtis püügikala nii Peipsi kui ka Võrtsjärves. Eriti hinnatud hõrgutis on suitsulatikas.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Peipsi järve suitsulatikas on laialt tuntud hõrgutis.","valeFakt1":"Latikas ei otsi toitu veekogu põhjast.","valeFakt2":"Latikas on looduskaitse all.","pyygiviis":"võrk","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"latikas"},{"kalaNimi":"Lepamaim","pildifailiNimi":"lepamaim.png","textSissejuhatus":"Lepamaim (Phoxinus phoxinus) on väike karplane, keda iseloomustavad tumedate püstvöötidega rohekaspruun selg ja tume pikitriip külgedel.","textLevik":"Lepamaimu leidub jõgedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Lepamaim kasvab harva pikemaks kui 10 cm.","textToitumine":"Lepamaim toitub peamiselt selgrootutest, kuid sööb ka taimset toitu.","textMuuJutt":"Isastel lepamaimudel on kudemisajal punase kõhu ja musta kurgualusega pulmarüü.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Lepamaimul on kudemise ajal pulmarüü.","valeFakt1":"Lepamaim on lõhilane.","valeFakt2":"Lepamaim on jõgedes väga haruldane.","pyygiviis":"ussike","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"lepamaim"},{"kalaNimi":"Lest","pildifailiNimi":"lest.png","textSissejuhatus":"Lest (Platichthys flesus) on lapiku kehaga põhjakala, kelle silmad asetsevad ühel (enamasti paremal) kehaküljel. Keha ülemine ogaplaatidega pool on tume, varieerudes sõltuvalt merepõhja värvusest; keha alumine pool on valkjas.","textLevik":"Lest on merekala.","textSuurus":"Lest võib kasvada kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Lest toitub merepõhjas elutsevatest selgrootutest ja väiksematest kaladest.","textMuuJutt":"Lest on tähtis püügikala Saare- ja Hiiumaa rannakaluritele. Hilissuvine rammus suitsulest on tuntud hõrgutis.","levik":"meri","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Lest on Saare- ja Hiiumaa kaluritele tähtis püügikala.","valeFakt1":"Lesta nahk on sile ja pehme.","valeFakt2":"Lest teeb kudemisrändeid jõgedesse.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"lest"},{"kalaNimi":"Linask","pildifailiNimi":"linask.png","textSissejuhatus":"Linask (Tinca tinca) on ümarate vormidega rohekaspruun karplane. Pisikeste soomustega keha katab paks limakiht. ","textLevik":"Linask elab jõgedes, järvedes ja merelahtedes.","textSuurus":"Linask võib kasvada kuni 45 cm pikkuseks.","textToitumine":"Linask toitub selgrootutest ja taimedest.","textMuuJutt":"Linask eelistab soojemaid mudaseid seisva veega või vaikse vooluga veekogusid. Ta koeb südasuvel. Linask on väga vastupidav kala, kes võib põhjamutta kaevunult jääda nii suve- kui ka talveunne.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Linask võib talvel mutta kaevunult talveund magada.","valeFakt1":"Linaski keha on kaetud üksikute suurte soomustega.","valeFakt2":"Linask on elussünnitaja.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"linask"},{"kalaNimi":"Luts","pildifailiNimi":"luts.png","textSissejuhatus":"Luts (Lota lota) on pikliku keha ja lameda peaga tursklane. Marmorja mustriga keha on kaetud limaga. Lõua all on üksik poise.","textLevik":"Luts asustab jõgesid, järvesid ja rannikumerd.","textSuurus":"Luts võib kasvada kuni 70 cm pikkuseks.","textToitumine":"Luts on põhjaeluviisiga röövkala, kes kütib selgrootuid ja teisi kalu.","textMuuJutt":"Luts koeb ja ka toitub aktiivselt talvel.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Luts koeb talvel.","valeFakt1":"Luts ei ela veekogu põhjas.","valeFakt2":"Luts ja tursk ei ole sugulased.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"luts"},{"kalaNimi":"Luukarits","pildifailiNimi":"luukarits.png","textSissejuhatus":"Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikku meenutav väike kala, kelle seljal on enamasti üheksa oga.","textLevik":"Luukarits elutseb jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Luukarits kasvab enamasti vaid 5?6 cm pikkuseks.","textToitumine":"Luukaritsa põhitoiduks on selgrootud.","textMuuJutt":"Luukaritsa eluiga on väga lühike ? vaid kolm aastat. Kuigi ta ei paku kalameestele huvi, on tal sageli tähtis roll teiste kalade toiduallikana.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Luukaritsa seljal on enamasti üheksa oga.","valeFakt1":"Luukarits on väga tähtis püügikala.","valeFakt2":"Luukarits elab väga vanaks.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"luukarits"},{"kalaNimi":"Lõhe","pildifailiNimi":"l6he.png","textSissejuhatus":"Lõhe (Salmo salar) külgedel on tähnid, mis asetsevad tavaliselt küljejoonest kõrgemal; sabauimel on märgatav sälk. Nende tunnuste järgi saab teda eristada väga sarnase välimusega meriforellist.","textLevik":"Lõhe on meres elav siirdekala, kes koeb merre suubuvates jõgedes ja kelle maimud kasvavad magedas vees.","textSuurus":"Lõhe võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks.","textToitumine":"Täiskasvanud lõhe on röövkala, kes toitub teistest kaladest.","textMuuJutt":"Lõhe koeb sügisel. Kuna aina vähem on jõgesid, kus lõhed saavad looduslikult paljuneda, kasvatatakse Eestis lõhemaime ka kasvandustes, kust nad lastakse hiljem looduslikesse veekogudesse.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"100+","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Eestis kasvatatakse lõhe maime merre asustamiseks.","valeFakt1":"Lõhe koeb kevadel.","valeFakt2":"Lõhe koeb kõigis merre suubuvates jõgedes.","pyygiviis":"ussike","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"lõhe"},{"kalaNimi":"Madunõel","pildifailiNimi":"madun6el.png","textSissejuhatus":"Madunõel (Nerophis ophidion) on peenike ja niitja kehaga väike kala, kellel puudub sabauim.","textLevik":"Madunõel on merekala.","textSuurus":"Madunõel ei kasva enamasti pikemaks kui 20 cm.","textToitumine":"Madunõel toitub väikestest selgrootutest.","textMuuJutt":"Madunõela isaskala kannab arenevat marja kuni kuu aega oma kõhul.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Isane madunõel kannab arenevat marja kleebituna kõhule.","valeFakt1":"Madunõela keha lõpeb sabauimega.","valeFakt2":"Madunõel on tähtis harrastuspüügikala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"madunõel"},{"kalaNimi":"Meriforell","pildifailiNimi":"meriforell.png","textSissejuhatus":"Meriforell (Salmo trutta trutta) on väga sarnane lõhega, kuid erineb temast selle poolest, et palju tähne asub ka küljejoonest allpool, sabajuur on veidi jässakam ja sabauime sälk puudub.","textLevik":"Meriforell on merekala, kes koeb jõgedes.","textSuurus":"Meriforell võib kasvada kuni meetripikkuseks.","textToitumine":"Täiskasvanud meriforell on röövkala, kes toitub teistest kaladest, aga võimalusel ka selgrootutest.","textMuuJutt":"Meriforell on jõeforelliga sama liik. Tüüpilise lõhilasena koeb ta sügisel. Kui maimud on paariaastased, siirduvad nad jõest merre. Meriforell on hinnatud oma toitva punase liha poolest.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Meriforell ja jõeforell on bioloogiliselt sama liik.","valeFakt1":"Meriforell on kuulus oma valge ja rasvavaba liha poolest.","valeFakt2":"Meriforell koeb südasuvel.","pyygiviis":"ussike","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"meriforell"},{"kalaNimi":"Merihärg","pildifailiNimi":"meriharg.png","textSissejuhatus":"Merihärjal (Triglopsis quadricornis) on suur pea, millel asetsevad neli tugevat luunäsa. Külgedel on pikisuunalised luuplaatide read.","textLevik":"Merihärg elab meres.","textSuurus":"Merihärg kasvab kuni 30 cm pikkuseks.","textToitumine":"Merihärg on põhjaeluviisiga kala, kes toitub selgrootutest ja väikestest kaladest.","textMuuJutt":"Merihärg eelistab sügavamaid külmema veega mereosasid. Ta ei moodusta parvesid.","levik":"meri","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Merihärjal on neli sarve kaitseks röövkalade eest.","valeFakt1":"Merihärg moodustab suuri parvesid.","valeFakt2":"Merihärjale meeldib soe ja madal vesi.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"merihärg"},{"kalaNimi":"Merinõel","pildifailiNimi":"merin6el.png","textSissejuhatus":"Merinõel (Syngnathus typhle) on peene pika kehaga väike ogalikuline. Tema pea on pika väljavenitatud ninamikuga ja erinevalt madunõelast lõpeb saba sabauimega.","textLevik":"Merinõel on merekala.","textSuurus":"Merinõel ei kasva üldiselt pikemaks kui 20 cm.","textToitumine":"Merinõel sööb väikeseid selgrootuid.","textMuuJutt":"Merinõela viljastatud marjaterad arenevad isaskala kõhul asetsevas haudetaskus.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Merinõel on ogaliku sugulane.","valeFakt1":"Merinõelal ei ole sabauime.","valeFakt2":"Merinõela kasvatatakse kalakasvandustes.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"merinõel"},{"kalaNimi":"Meripühvel","pildifailiNimi":"meripyhvel.png","textSissejuhatus":"Meripühvli (Taurulus bubalis) keha on kaetud luuplaatidega. Uimed on suured ja pead katavad pikad ogad.   ","textLevik":"Meripühvel elutseb meres.","textSuurus":"Meripühvel kasvab kuni 20 cm pikkuseks.","textToitumine":"Meripühvel toitub põhjaselgrootutest ja väiksematest kaladest.","textMuuJutt":"Meripühvel eelistab soolasemaid kivise põhjaga mereosasid. Teda iseloomustavad Eesti kaladest kõige pikemad „sarved”. Meripühvel on sarnaselt nolgusega võimeline tekitama urisevat heli.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Meripühvel on põhjakala.","valeFakt1":"Meripühvel on tähtis töönduskala.","valeFakt2":"Meripühvli pea on hästi sile.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"meripühvel"},{"kalaNimi":"Merisiig","pildifailiNimi":"merisiig.png","textSissejuhatus":"Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus) on hõbedaste külgedega ja suhteliselt väikese peaga kala. Merisiial on rasvauim.","textLevik":"Merisiig on merekala, kes koeb rannikumeres või merre suubuvates jõgedes.","textSuurus":"Merisiig ei kasva tavaliselt pikemaks kui 50 cm.","textToitumine":"Merisiig toitub nii selgrootutest kui ka teistest kaladest.","textMuuJutt":"Merisiig eelistab külmemat ja sügavamat vett. Tema kudemisaeg kestab oktoobrist detsembrini. Merisiia hõrk liha on tuntud delikatess.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Merisiig on hinnatud oma hõrgu liha poolest.","valeFakt1":"Merisiig eelistab sooja, sogast vett.","valeFakt2":"Merisiig koeb kevadel.","pyygiviis":"võrk","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"merisiig"},{"kalaNimi":"Merisutt","pildifailiNimi":"merisutt.png","textSissejuhatus":"Merisutt (Petromyzon marinus) on suur sõõrsuu. Tal on silmudega sarnane pikk limane keha, seitse lõpuseava ja paljude teravate sarvhammastega imilehter.","textLevik":"Merisutt elab meres ja paljuneb jõgedes.","textSuurus":"Merisutt võib kasvada kuni meetripikkuseks.","textToitumine":"Merisutt on parasiit, kes toitub kalade külge kinnitudes nende kudedest.","textMuuJutt":"Merisutt on Eesti vetes haruldane eksikülaline.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Merisutt parasiteerib kaladel.","valeFakt1":"Merisutt on Eesti vetes väga arvukas.","valeFakt2":"Merisutt on kala, mitte sõõrsuu.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"merisutt"},{"kalaNimi":"Meritint","pildifailiNimi":"meritint.png","textSissejuhatus":"Meritint (Osmerus eperlanus) on seljalt roheka, külgedelt hõbedase poolläbipaistva kehaga lõheline, kellel on rasvauim. Meritinti iseloomustab värske kurgi lõhn.","textLevik":"Meritint on merekala, kes koeb jõgedes.","textSuurus":"Enamasti on meritindid väiksemad kui 20 cm, kuid harva esineb ka suuremaid isendeid.","textToitumine":"Meritindi toiduks on väikesed selgrootud ja kalad.","textMuuJutt":"Meritint on väike parvekala, kes moodustab eriti suuri parvi kevadeti kudema siirdudes.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Meritindil on värske kurgi lõhn.","valeFakt1":"Meritindil ei ole rasvauime.","valeFakt2":"Meritint ei ole parvekala.","pyygiviis":"võrk","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"meritint"},{"kalaNimi":"Merivarblane","pildifailiNimi":"merivarblane.png","textSissejuhatus":"Merivarblane (Cyclopterus lumpus) on töntsi jässaka kehaga, mis on kaetud soomusteta paksu nahaga. Külgedel on luuköbrukeste read ja kõhuuimed moodustavad iminapa.","textLevik":"Merivarblane elab meres.","textSuurus":"Merivarblane kasvab kuni 18 cm pikkuseks.","textToitumine":"Merivarblane toitub merepõhjas elutsevatest selgrootutest.","textMuuJutt":"Merivarblane on aeglane põhjaeluviisiga kala. Eestis tal töönduslikku tähtsust pole, kuid mujal Euroopas süüakse nii tema marja kui ka liha.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Merivarblasel on kõhul iminapp.","valeFakt1":"Merivarblane on väga liikuv parvekala.","valeFakt2":"Merivarblase marja ei kasutata toiduks.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"merivarblane"},{"kalaNimi":"Mudamaim","pildifailiNimi":"mudamaim.png","textSissejuhatus":"Mudamaim (Leucaspius delineatus) on hõbedaste külgedega ja kergesti eralduvate soomustega väike kala. Tema silma iiris on erkkollane.","textLevik":"Mudamaim on peamiselt järvede ja seisuveekogude asukas, kuid elab ka aeglasevoolulistes jõgedes.","textSuurus":"Mudamaimu pikkus jääb alla 10 cm.","textToitumine":"Mudamaimu toiduks on veeselgrootud ja veepinnale kukkunud putukad.","textMuuJutt":"Mudamaim on järvede ja jõgede pinnakihtides elutsev väike karplane, kes on toiduks paljudele röövkaladele.","levik":"järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Mudamaim on toiduks paljudele röövkaladele.","valeFakt1":"Mudamaim on põhjakala.","valeFakt2":"Mudamaim on lõhilane.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"7","kalaNimiKysimusse":"mudamaim"},{"kalaNimi":"Nolgus","pildifailiNimi":"nolgus.png","textSissejuhatus":"Nolgusel (Myxocephalus scorpius) on suur tömpide ogadega pea. See on väga kirju kala: selg on pruunikas või hallikasrohekas, küljed kollakad ja valgete laikudega.","textLevik":"Nolgus on merekala.","textSuurus":"Nolgus kasvab kuni 35 cm pikkuseks.","textToitumine":"Nolguse toiduks on põhjaselgrootud ja väiksemad kalad.","textMuuJutt":"Nolgus eelistab sügavamat mereosa. Tema kudemisperiood on talvel. Nolgus suudab tekitada urinasarnast heli. ","levik":"meri","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Nolgus võib tekitada urisevat häält.","valeFakt1":"Nolgus koeb suvel.","valeFakt2":"Nolgus püüab pinnaveest putukaid.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"nolgus"},{"kalaNimi":"Nugakala","pildifailiNimi":"nugakala.png","textSissejuhatus":"Nugakala (Pelecus cultratus) on nuga meenutava kehaga, püstise suuga ja eriti pikkade rinnauimedega kala.","textLevik":"Nugakala elab rannikumeres ja suuremates jõgedes.","textSuurus":"Enamasti ei kasva nugakala suuremaks kui 50 cm.","textToitumine":"Nugakala toitub selgrootutest ja väiksematest kaladest.","textMuuJutt":"Nugakala on Eesti vetes suhteliselt harv parvekala. Pikkade rinnauimede tõttu peetakse teda vahel lendkalaks.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Nugakala rinnauimed on väga hästi arenenud.","valeFakt1":"Nugakala on Eestis laialt levinud.","valeFakt2":"Nugakala on põhjaeluviisiga.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"nugakala"},{"kalaNimi":"Nurg","pildifailiNimi":"nurg.png","textSissejuhatus":"Nuru (Blicca bjoerkna) keha on kõrge ja lapik. Ta sarnaneb välimuselt latikaga.","textLevik":"Nurg asustab jõgesid, järvesid ja rannikumerd.","textSuurus":"Nurg võib kasvada kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Nuru toiduks on selgrootud ja veetaimed.","textMuuJutt":"Nurg on Eestis laialt levinud ja teda püütakse palju. Võrreldes latikaga on nuru liha luine ja rasvavaba, mistõttu see ei ole kuigi kõrgelt hinnatud.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Nurg on latikaga väga sarnane.","valeFakt1":"Nurg on Eestis haruldane kala.","valeFakt2":"Nurg on väga maitsva ja rasvase lihaga.","pyygiviis":"võrk","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"nurg"},{"kalaNimi":"Ogalik","pildifailiNimi":"ogalik.png","textSissejuhatus":"Ogaliku (Gasterosteus aculeatus) seljal on kolm iseloomulikku oga, külgedel aga luuplaadid.","textLevik":"Ogalik elutseb rannikumeres ja merre suubuvates jõgedes.","textSuurus":"Ogalik kasvab kuni 8 cm pikkuseks.","textToitumine":"Ogaliku toiduks on selgrootud ja väiksemad kalad.","textMuuJutt":"Ogalikud ehitavad pesa, kuhu koetud marja ja arenevate järglaste eest hoolitseb isaskala. Sigimisperioodil on isaskaladel väga kirevates värvides pulmarüü.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Ogalik ehitab kudemiseks pesa.","valeFakt1":"Ogaliku seljal on seitse oga.","valeFakt2":"Isasel ogalikul ei esine pulmarüüd.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"ogalik"},{"kalaNimi":"Ojasilm","pildifailiNimi":"ojasilm.png","textSissejuhatus":"Ojasilm (Lampetra planeri) on jõesilmuga sarnanev sõõrsuu. Pea külgedel on seitse lõpuseava ja lõugade asemel on imilehter. ","textLevik":"Ojasilm elab jõgedes.","textSuurus":"Ojasilmu pikkus on kuni 16 cm.","textToitumine":"Ojasilmu toiduks on selgrootud ja taimejäänused.","textMuuJutt":"Erinevalt jõesilmust ei parasiteeri ojasilm kaladel. Suguküps ojasilm ei toitu üldse. Kui jõesilm on tuntud delikatess, siis ojasilm ei kõlba oma mürgise naha tõttu inimtoiduks.","levik":"jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Ojasilmu nahk on mürgine.","valeFakt1":"Ojasilm on kala, mitte sõõrsuu.","valeFakt2":"Ojasilm parasiteerib kaladel.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"6","kalaNimiKysimusse":"ojasilm"},{"kalaNimi":"Peipsi siig","pildifailiNimi":"peipsi_siig.png","textSissejuhatus":"Peipsi siig (Coregonus lavarentus maraenoides) on merisiia alamliik. Tema keha on veidi jässakam kui merisiial. Peipsi siial on rasvauim.","textLevik":"Peipsi siig elab peamiselt Peipsi järves ja vähesel määral Võrtsjärves.","textSuurus":"Peipsi siig kasvab kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Peipsi siig toitub selgrootutest ja väiksematest kaladest.","textMuuJutt":"Peipsi siig eelistab jahedamat vett ja ta ka koeb sügisel, kui vesi ei ole enam soe.","levik":"järv","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Peipsi siig on merisiia alamliik.","valeFakt1":"Peipsi siig eelistab sooja, sogast vett.","valeFakt2":"Peipsi siig koeb kevadel.","pyygiviis":"võrk","kaart":"8","kalaNimiKysimusse":"Peipsi siig"},{"kalaNimi":"Peipsi tint","pildifailiNimi":"peipsi_tint.png","textSissejuhatus":"Peipsi tint (Osmerus eperlanus spirinchus) on meritindi alamliik. Peipsi tindil on poolläbipaistev keha ja rasvauim. Nagu meritindil, on ka Peipsi tindil värske kurgi lõhn.","textLevik":"Peipsi tint on järvekala ja teda leidub peamiselt Peipsi järves.","textSuurus":"Peipsi tint ei kasva pikemaks kui 15 cm.","textToitumine":"Peipsi tindi toiduks on selgrootud ja väiksemad kalad.","textMuuJutt":"Peipsi tint koeb kevadel. Tema arvukus on võrreldes varasema ajaga väga järsult kahanenud.","levik":"järv","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Varem arvukas Peipsi tint on muutunud haruldaseks.","valeFakt1":"Peipsi tint pole meritindi alamliik.","valeFakt2":"Peipsi tint koeb talvel.","pyygiviis":"võrk","kaart":"4","kalaNimiKysimusse":"Peipsi tint"},{"kalaNimi":"Pisimudil","pildifailiNimi":"pisimudil.png","textSissejuhatus":"Pisimudil (Pomatoschistus microps) on lamenenud kehaga liivakarva väike põhjakala. Kõhuuimed moodustavad iminapa.","textLevik":"Pisimudila elupaigaks on meri.","textSuurus":"Pisimudil ei kasva suuremaks kui 4 cm.","textToitumine":"Pisimudil toitub merepõhjas elutsevatest selgrootutest.","textMuuJutt":"Pisimudil on Eesti kõige väiksem kala. Ta elutseb madalas vees, liivasel merepõhjal, kuhu on võimalik vaenlaste eest kaevuda. Pisimudil koeb limuste tühjadele kodadele.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Pisimudil on Eesti kõige väiksem kalaliik.","valeFakt1":"Pisimudil on tähtis töönduskala.","valeFakt2":"Pisimudilale meeldib sügav avameri.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"pisimudil"},{"kalaNimi":"Pullukala","pildifailiNimi":"pullukala.png","textSissejuhatus":"Pullukala (Liparis liparis) on konnakullest meenutava kehaga ja tema värvus varieerub kollakast tumepruunini. Küljed ja selg on kaetud tumedate laikude ja vöötidega. Kõhuimedest on moodustunud iminapp.","textLevik":"Pullukala elab meres.","textSuurus":"Pullukala kasvab kuni 15 cm pikkuseks.","textToitumine":"Pullukala sööb selgrootuid ja väiksemaid kalu.","textMuuJutt":"Pullukala on vähearvukas põhjakala, kes asustab sügavamaid ja külmemaid mereosasid.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Pullukala on sügavate vete asukas.","valeFakt1":"Pullukala on kõikjal meres arvukas.","valeFakt2":"Pullukala on Eesti rahvuskala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"pullukala"},{"kalaNimi":"Raudkiisk","pildifailiNimi":"raudkiisk.png","textSissejuhatus":"Raudkiiska (Spinachia spinachia) iseloomustab pikk peenike sabavars. Külgedel on luuplaatide read.","textLevik":"Raudkiisk on merekala.","textSuurus":"Raudkiisk kasvab kuni 15 cm pikkuseks.","textToitumine":"Raudkiisa peamiseks toiduks on selgrootud, aga vahel ka väikesed kalad.","textMuuJutt":"Raudkiisk elutseb madalamas rannikumeres, ehitades sigimisperioodil adru sisse pesa nagu ogalik. Marja ja järglaste eest hoolitseb isaskala.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Isane raudkiisk hoolitseb pesas oleva marja eest.","valeFakt1":"Raudkiisk on avamere parvekala.","valeFakt2":"Raudkiisk ei ole ogaliku sugulane.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"raudkiisk"},{"kalaNimi":"Roosärg","pildifailiNimi":"roosarg.png","textSissejuhatus":"Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) sarnaneb särjega, kuid tal on punased uimed.","textLevik":"Roosärg elab jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Roosärg võib kasvada kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Roosärje toiduks on taimed ja selgrootud.","textMuuJutt":"Roosärg on parvekala, kes eelistab veekogude soojemaid osasid. Ta koeb kevadest kesksuveni.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Roosärje tunnuseks on eriti punased uimed.","valeFakt1":"Roosärg koeb sügisel.","valeFakt2":"Roosärg ei ela parves.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"roosärg"},{"kalaNimi":"Räim","pildifailiNimi":"raim.png","textSissejuhatus":"Räim (Clupea harengus membras) on Läänemeres elutsev Atlandi heeringa väiksekasvulisem alamliik. Tema keha on kaetud kergesti eralduvate hõbedaste soomustega. Erinevalt kilust ei ole räime kõhualune sõrmega saba poolt pea poole libistades kare.","textLevik":"Räim on merekala.","textSuurus":"Harilikult ei kasva räim suuremaks kui 20 cm.","textToitumine":"Räim toitub peamiselt selgrootutest.","textMuuJutt":"Räim on Eesti rahvuskala. Räime püütakse nii traallaevadega kui ka kastmõrdadega ning ta on meie kaluritele üks tähtsamaid püügiobjekte.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Räim on Eesti rahvuskala.","valeFakt1":"Räime ei püüta traallaevadega.","valeFakt2":"Räim on viidika lähedane sugulane.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"räim"},{"kalaNimi":"Rääbis","pildifailiNimi":"raabis.png","textSissejuhatus":"Rääbis (Coregonus albula) on välimuselt räime meenutav kala. Lõhelistele iseloomulikult on rääbisel rasvauim.  ","textLevik":"Rääbis elab peamiselt Peipsi järves ja vähesel määral Võrtsjärves ning Soome lahe idaosas.","textSuurus":"Rääbis kasvab tavaliselt kuni 20 cm pikkuseks.","textToitumine":"Rääbise toiduks on selgrootud.","textMuuJutt":"Rääbis on parvekala, kes eelistab puhast hapnikurikast vett. Lõhelisena koeb rääbis hilissügisel. Suitsurääbis on üks Peipsi kuulsamaid hõrgutisi.","levik":"meri, järv","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Suitsurääbis on kõrgelt hinnatud delikatess.","valeFakt1":"Rääbis on karplane.","valeFakt2":"Rääbis koeb kevadel.","pyygiviis":"võrk","kaart":"8","kalaNimiKysimusse":"rääbis"},{"kalaNimi":"Rünt","pildifailiNimi":"rynt.png","textSissejuhatus":"Ründile (Gobio gobio) on omased suu nurkades olevad poised. Tema küljed on hõbedased, tumedate laikudega.","textLevik":"Rünt elab jõgedes, järvedes ja merelahtedes.","textSuurus":"Rünt kasvab kuni 20 cm pikkuseks.","textToitumine":"Rünt toitub enamasti veekogu põhjas elutsevatest selgrootutest.","textMuuJutt":"Rünt elutseb väikeste parvedena veekogu põhjas.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Rünti iseloomustavad nn vuntsid (poised).","valeFakt1":"Rünt elab veekogu pinnakihis.","valeFakt2":"Rünt on punane.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"rünt"},{"kalaNimi":"Suurtobias","pildifailiNimi":"suurtobias.png","textSissejuhatus":"Suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) on pika rohekashõbedase rulja kehaga kala. Sabauim on sügava sisselõikega, alalõug pikemalt väljaulatuv.","textLevik":"Suurtobias on merekala.","textSuurus":"Suurtobias kasvab kuni 35 cm pikkuseks.","textToitumine":"Suurtobias toitub selgrootutest ja teistest kaladest.","textMuuJutt":"Suurtobias elutseb parvedes. Toitu otsides liigub ta nii liivastel rannikualadel kui ka avamere pinnakihis. ","levik":"meri","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Suurtobias elab nii avamere pinnakihis kui ka rannikulähedastes vetes.","valeFakt1":"Suurtobia keha on paks ja lühike.","valeFakt2":"Suurtobias elab väga vanaks.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"suurtobias"},{"kalaNimi":"Säga","pildifailiNimi":"saga.png","textSissejuhatus":"Sägal (Silurus glanis) on suur lame pea. Suure suu nurkades on pikad poised ja alalõual neli lühemat poiset. Seljal on väike seljauim, pärakuuim on väga pikk. Soomusteta keha on kaetud limaga.","textLevik":"Säga leidub peamiselt Peipsi ja Pihkva järves, Võrtsjärves ja neid ühendavas Emajões.","textSuurus":"Säga kasvab kuni 2 meetri pikkuseks.","textToitumine":"Säga on röövkala, kes toitub selgrootutest ja kõigist kaladest, kellest jõud üle käib.","textMuuJutt":"Säga on meie suurim mageveekala. Väga haruldase liigina on ta looduskaitse all. Säga elutseb soojemate veekogude sügavamates hauakohtades.","levik":"järv, jõgi","maxSuurus":"100+","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Säga on Eesti suurim mageveekala.","valeFakt1":"Säga eelistab külmi kiirevoolulisi veekogusid.","valeFakt2":"Säga on Eestis levinud püügikala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"8","kalaNimiKysimusse":"säga"},{"kalaNimi":"Säinas","pildifailiNimi":"sainas.png","textSissejuhatus":"Säinas (Leuciscus idus) on laia pea ja tömbi ninamikuga karplane. Saba ja seljauim on lillakashallid, teised uimed punakad, küljed hõbedased.","textLevik":"Säinas elutseb jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Säinas kasvab kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Säinas toitub selgrootutest ja teistest kaladest.","textMuuJutt":"Säinas on populaarne õngemeeste püügiobjekt, kes siirdub kevadeti parvedena luhtadel asetsevatele koelmutele. Säina alammõõt on 38 cm.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Säinas on populaarne õngekala.","valeFakt1":"Säinas on looduskaitse all.","valeFakt2":"Säinas on väga paikne kala.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"säinas"},{"kalaNimi":"Särg","pildifailiNimi":"sarg.png","textSissejuhatus":"Särje (Rutilus rutilus) keha on kaetud suurte hõbedaste soomustega. Kõhu- ja pärakuuimed ning silmad on punakad.","textLevik":"Särg asustab jõgesid, järvi ja rannikumerd.","textSuurus":"Särg võib kasvada kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Särg toitub selgrootutest ja veetaimedest.","textMuuJutt":"Särg on Eestis üks levinumaid kalu ja harrastuskalastajad püüavad teda väga sageli. Teda püütakse suvel peamiselt õnge ja talvel kirptirguga. Särjel pole alammõõtu.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Särg on üks Eesti enamlevinud kalu.","valeFakt1":"Särje alammõõt on 15 cm.","valeFakt2":"Särje silmad on rohelised.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"särg"},{"kalaNimi":"Teib","pildifailiNimi":"teib.png","textSissejuhatus":"Teib (Leuciscus leuciscus) on hõbedaste külgedega pikliku kehaga karplane. Tema uimed on hallid, suu alaseisune.","textLevik":"Teib elab jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Teivi pikkus ulatub 30 cm-ni.","textToitumine":"Teib toitub selgrootutest ja taimedest.","textMuuJutt":"Teib on kevadel üks varasemaid kudejaid. Kevadel püüavad teibi õngemehed, kuid toidukalana tal erilist väärtust ei ole.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Teib on kevadel üks varasemaid kudejaid.","valeFakt1":"Teivist tehakse sprotte.","valeFakt2":"Teib on looduskaitse all.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"teib"},{"kalaNimi":"Tippviidikas","pildifailiNimi":"tippviidikas.png","textSissejuhatus":"Tippviidikat (Alburnoides bipunctatus) iseloomustavad kaks küljejoonel kulgevat täpirida.","textLevik":"Tippviidikas on jõekala.","textSuurus":"Tippviidikas kasvab kuni 12 cm pikkuseks.","textToitumine":"Tippviidika toiduks on selgrootud.","textMuuJutt":"Tippviidikas eelistab kiirema vooluga ja puhtama veega jõelõike, kus ta moodustab väikesi parvekesi. Eestis on ta suhteliselt vähearvukas.","levik":"jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Tippviidikat iseloomustab kahekordne küljejoon.","valeFakt1":"Tippviidikas eelistab vaikseid seisuveekogusid.","valeFakt2":"Tippviidikas on levinud õngekala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"6","kalaNimiKysimusse":"tippviidikas"},{"kalaNimi":"Trulling","pildifailiNimi":"trulling.png","textSissejuhatus":"Trulling (Barbatula barbatula) on pikliku silinderja keha ja korrapäratute laikudega kala. Suu ümber on kolm paari poiseid.","textLevik":"Trulling elutseb peamiselt jõgedes.","textSuurus":"Trulling kasvab kuni 12 cm pikkuseks.","textToitumine":"Trullingu toiduks on selgrootud. ","textMuuJutt":"Trulling on põhjakala, kellele sobivad selgeveelised ja kiiremavoolulised jõelõigud. Tema olemasolu on tunnistuseks veekogu heast seisundist.","levik":"jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Trullingu esinemine on märk vee heast kvaliteedist.","valeFakt1":"Trullingul puuduvad nn vuntsid (poised).","valeFakt2":"Trulling elab veekogu pinnakihis.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"6","kalaNimiKysimusse":"trulling"},{"kalaNimi":"Turb","pildifailiNimi":"turb.png","textSissejuhatus":"Turb (Leuciscus cephalus) on karplane, keda iseloomustab lai selg, suured soomused ja tumedat värvi sabauim.","textLevik":"Turb asustab peamiselt jõgesid ja järvesid.","textSuurus":"Turb kasvab kuni 45 cm pikkuseks.","textToitumine":"Turb sööb selgrootuid ja teisi kalu.","textMuuJutt":"Kuna turb on väga ettevaatlik kala, siis tema püük on kalameestele väga põnev väljakutse. Maitseomadustelt peetakse turva liha üheks kehvemaks.","levik":"järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Kalamehed peavad turba väga kavalaks kalaks.","valeFakt1":"Turb on väga maitsev kala.","valeFakt2":"Turb on tähtis töönduskala.","pyygiviis":"ussike","kaart":"7","kalaNimiKysimusse":"turb"},{"kalaNimi":"Tursk","pildifailiNimi":"tursk.png","textSissejuhatus":"Tursk (Gadus morhua) on suure peaga. Suure suu all paikneb üksik poise. Seljauimesid on kolm ja pärakuuimesid kaks. Küljejoon on valge, keha on kaetud tumedate täppidega.","textLevik":"Tursk elab meres.","textSuurus":"Tursk kasvab kuni 70 cm pikkuseks.","textToitumine":"Tursk toitub selgrootutest ja teistest kaladest.","textMuuJutt":"Tursk on töönduskala, kelle varu sõltub suuresti kilu arvukusest. Lisaks maitsvale lihale on kõrgelt hinnatud ka tursa suur ja rasvane maks.","levik":"meri","maxSuurus":"51-100","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Tursa arvukus sõltub kilu arvukusest.","valeFakt1":"Tursal ei ole töönduslikku tähtsust.","valeFakt2":"Tursal on väike, mittesöödav maks.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"tursk"},{"kalaNimi":"Tuulehaug","pildifailiNimi":"tuulehaug.png","textSissejuhatus":"Tuulehaug (Belone belone) on väga pika, kuid suhteliselt jäiga kehaga kala, kes on külgedelt hõbedane. Lõuad moodustavad pika terava ninamiku, kusjuures alalõug ulatub veidi kaugemale kui ülalõug.","textLevik":"Tuulehaug on merekala.","textSuurus":"Tuulehaugi pikkus küündib 80 cm-ni.","textToitumine":"Tuulehaug toitub teistest kaladest.","textMuuJutt":"Tuulehaug on mere pinnakihis elutsev väga kiire parvekala. Eesti vetesse tuleb ta vaid kevadel kudema, muu aja aastast elab ta Atlandi ookeanis. Tuulehaugil on rohelised luud. ","levik":"meri","maxSuurus":"51-100","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Tuulehaugi luud on rohelised.","valeFakt1":"Tuulehaug elab Eesti vetes aasta ringi.","valeFakt2":"Tuulehaug on aeglane põhjakala.","pyygiviis":"võrk","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"tuulehaug"},{"kalaNimi":"Tõugjas","pildifailiNimi":"t6ugjas.png","textSissejuhatus":"Tõugjas (Aspius aspius) on suur hõbedaste külgedega karplane. Tema seljauim on kõrge ja sabauimel on sügav väljalõige.","textLevik":"Tõugjas elutseb peamiselt Peipsi järves, Võrtsjärves ja Emajões.","textSuurus":"Tõugjas kasvab kuni 70 cm pikkuseks.","textToitumine":"Tõugjas on röövkala, kes kütib väiksemaid kalu.","textMuuJutt":"Tõugjas on looduskaitse all. Kiiret ja jõulist tõugjat võrreldakse tihti lõhega.","levik":"järv, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"teised kalad","oigeFakt":"Tõugjas on looduskaitse all.","valeFakt1":"Tõugja keha on kaetud täppidega.","valeFakt2":"Tõugjas on aeglane ja kohmakas kala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"8","kalaNimiKysimusse":"tõugjas"},{"kalaNimi":"Viidikas","pildifailiNimi":"viidikas.png","textSissejuhatus":"Viidikas (Alburnus alburnus) on tumedama selja ja hõbedaste külgedega kala. Keha on kaetud suurte, kergesti eralduvate soomustega.","textLevik":"Viidikas elab jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Viidikas ei kasva pikemaks kui 15 cm.","textToitumine":"Viidika toiduks on selgrootud ja veetaimed.","textMuuJutt":"Viidikas on parvekala, kes elutseb peamiselt veekogude pinnakihis. Arvuka ja laialt levinud kalana on viidikas õngitsejate seas populaarne. Tema liha on väga maitsev ja rasvane.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, taimed","oigeFakt":"Viidikas on populaarne õngekala.","valeFakt1":"Viidikas on eraklik põhjakala.","valeFakt2":"Viidika liha ei ole rasvane.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"viidikas"},{"kalaNimi":"Vikerforell","pildifailiNimi":"vikerforell.png","textSissejuhatus":"Vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) keha on kaetud tumedate tähnidega, külgedel on roosakaslilla vööt. Vikerforellil on lõhilastele iseloomulik rasvauim. Ta on võõrliik.","textLevik":"Vikerforell on jõe- ja merekala.","textSuurus":"Vikerforell kasvab kuni 50 cm pikkuseks.","textToitumine":"Vikerforell toitub selgrootutest ja väikestest kaladest.","textMuuJutt":"Vikerforelli päriskodu on Põhja-Ameerika. Vikerforell on peamine meie kalakasvandustes kasvatatav kala.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"51-100","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Vikerforell on peamine Eestis kasvatatav kala.","valeFakt1":"Vikerforell on Eesti pärismaine kalaliik.","valeFakt2":"Vikerforell pärineb Aafrikast.","pyygiviis":"ussike","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"vikerforell"},{"kalaNimi":"Vimb","pildifailiNimi":"vimb.png","textSissejuhatus":"Vimmal (Vimba vimba) on omapärane alaseisune suu ja pikk ninamik. ","textLevik":"Vimb elab meres ja Peipsi järves ning koeb jõgedes.","textSuurus":"Vimb kasvab kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Vimb toitub selgrootutest.","textMuuJutt":"Kevadeti siirduvad vimmad kudemiseks kiirevoolulistesse jõgedesse, kus koevad kärestikel. Ta on hinnatud püügikala.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Vimb teeb kevadeti kudemisrändeid jõgedesse.","valeFakt1":"Vimb on Eestis looduskaitse all.","valeFakt2":"Vimb on aeglane ja kohmakas.","pyygiviis":"ussike","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"vimb"},{"kalaNimi":"Vingerjas","pildifailiNimi":"vingerjas.png","textSissejuhatus":"Vingerjas (Misgurnus fossilis) on maduja kehaga, mille külgedel kulgevad tumedad pikitriibud. Suu ümber on viis paari eri pikkusega poiseid.","textLevik":"Vingerjas elutseb jõgedes ja järvedes.","textSuurus":"Vingerjas kasvab kuni 20 cm pikkuseks.","textToitumine":"Vingerjas toitub selgrootutest.","textMuuJutt":"Vingerjas on põhjaeluviisiga kala, kes armastab vaikse vooluga või seisvaid mudapõhjalisi taimestikurikkaid veekogusid. Vingerjas talub hapnikupuudust, tõustes veepinnale ja neelates õhuhapnikku. Vingerjas on looduskaitse all.","levik":"järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Vingerjas võib hingata veepinnalt õhku.","valeFakt1":"Vingerjas vajab eluks selget kiirevoolulist vett.","valeFakt2":"Vingerjas ei ole kaitse all.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"7","kalaNimiKysimusse":"vingerjas"},{"kalaNimi":"Vinträim","pildifailiNimi":"vintraim.png","textSissejuhatus":"Vinträim (Alosa fallax) on heeringa välimusega kala, kelle külgedel on 6?10 tumedat täppi.","textLevik":"Vinträim on meres elav siirdekala, kes koeb suuremates merre suubuvates jõgedes.","textSuurus":"Vinträim kasvab kuni 40 cm pikkuseks.","textToitumine":"Vinträim toitub selgrootutest ja teistest kaladest.","textMuuJutt":"Vinträime esineb Eesti vetes harva.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"21-50","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Vinträimel on külgedel täpid.","valeFakt1":"Vinträim on sage kalurite püügikala.","valeFakt2":"Vinträim koeb meres.","pyygiviis":"võrk","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"vinträim"},{"kalaNimi":"Võldas","pildifailiNimi":"v6ldas.png","textSissejuhatus":"Võldas (Cottus cobio) on lameda peaga ja tahapoole peeneneva laigulise kehaga kala. Tema silmad on pealael ja lõpusekaantel asub oga.","textLevik":"Võldas elab jõgedes, järvedes ja rannikumeres.","textSuurus":"Võldas kasvab kuni 10 cm pikkuseks.","textToitumine":"Võldas toitub selgrootutest.","textMuuJutt":"Võldas elutseb veekogu põhjas, varjudes kivide või puunottide alla. Ta eelistab puhast vett.","levik":"meri, järv, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Võldas peitub veekogu põhjas varjepaikades.","valeFakt1":"Võldas on võõrliik.","valeFakt2":"Võldas eelistab saastunud vett.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"1","kalaNimiKysimusse":"võldas"},{"kalaNimi":"Väike tobias","pildifailiNimi":"vaiketobias.png","textSissejuhatus":"Väike tobias (Ammodytes tobianus) on pika peene kehaga, pikk seljauim ulatub peaaegu peast sabauimeni. Terav pea lõpeb väljasopistuvate lõugadega.","textLevik":"Väike tobias on merekala.","textSuurus":"Väike tobias kasvab kuni 17 cm pikkuseks.","textToitumine":"Väike tobias toitub peamiselt selgrootutest.","textMuuJutt":"Väike tobias elutseb parvedena madalamates liivase põhjaga mereosades. Suure osa ajast veedab ta liiva sisse peitununa. Kuigi väike tobias ei ole töönduskala, on tal väga suur tähtsus paljude töönduskalade toiduallikana.","levik":"meri","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud","oigeFakt":"Väike tobias peidab end ohu korral liiva sisse.","valeFakt1":"Teised merekalad ei söö väikest tobiat.","valeFakt2":"Väike tobias on Eestis tähtis töönduskala.","pyygiviis":"ujub ära","kaart":"5","kalaNimiKysimusse":"väike tobias"},{"kalaNimi":"Ümarmudil","pildifailiNimi":"ymarmudil.png","textSissejuhatus":"Ümarmudilal (Neogobius melanostomus) on suure suuga jäme pea. Tal on kaks seljauime, millest esimesel on must laik. Ümarmudil on võõrliik.","textLevik":"Ümarmudil elab meres ja merre suubuvates jõgedes.","textSuurus":"Ümarmudil kasvab enamasti kuni 20 cm pikkuseks.","textToitumine":"Ümarmudila toiduks on selgrootud ja väiksemad kalad.","textMuuJutt":"Ümarmudila päriskodu on Kaspia ja Must meri. Ta on väga kiiresti oma levilat ja arvukust laiendanud. Ümarmudila valge liha on päris maitsev.","levik":"meri, jõgi","maxSuurus":"1-20","toit":"selgrootud, teised kalad","oigeFakt":"Ümarmudil on võõrliik.","valeFakt1":"Ümarmudil ei kõlba süüa.","valeFakt2":"Ümarmudil on Eestis kaitse all.","pyygiviis":"ussike","kaart":"3","kalaNimiKysimusse":"ümarmudil"}]